Kuidas saada üle trennihirmust?

Kuidas saada üle trennihirmust?

Seekordne blogipostitus sai inspiratsiooni Annika Laatsi artiklist “Jõusaal ja kirik. Pihtimus“. Teema kõnetas mind koheselt, kuna olen sarnaste emotsioonidega ka ise kokku puutunud, samuti on sellest ajendatud Liikumisstuudio “Kehaga sõbraks” treening- ja loengusarja loomine. Kuigi füsioterapeudina olen õppinud erinevad treeninguliike, kuidas need toimivad ning kuidas patsiendile sobivat koormust valida, olen nii jõusaalis kui uues rühmatunnis tundund end nagu võõrkeha – ei ole kindel, kuhu istuda ja astuda, et end mitte lolliks teha.

Esimene suur takistus treeninguga alustamisel on trenni üldse kohale minek. Sellele eelneb üldjuhul dilemma, millist tegevusala või sprodiklubi üldse valida. Kuigi jõusaal võib tunduda esimese sammuna hulljulge ettevõtmine, ei pruugi see sugugi nii hirmus olla. Jõusaalis tuleb küll teha palju valikuid ise, kuid kontroll harjutuste intensiivsuse ja raskuste, samuti puhkepauside üle on sinu enda käes. See ei tähenda, et rühmatreeningud halb variant oleks – teinekord on algajal vaja teadjamat treenerit, kes juhendaks harjutuste õige tehnika osas ning motiveeriks endast parimat andma. Seega lühidalt – jõusaal sobib hästi neile, kes tahavad treeningu kulgu rohkem ise juhtida; rühmatreeningud neile, kes soovivad liikumises rohkem variatiivsust ning et kontroll oleks kellegi teise käes, tuleb ainult kohale tulla ja kaasa liikuda. Enese treenimise võimalusi on lõputult ning trenni võib teha ka oma keharaskuse abil kodus, tänases postituses keskendun aga just jõusaalile, kuna see tundub olevat trenniõudusunenägude pühakoda.

Kui trenni osas valik tehtud, tekib tavaliselt takistus – mida ometi selga panna? Instagrami põhjal järeldusi tehes peaksid trenniriided kindlasti olema uhiuud, neoonsed või kaunite mustritega, üldjuhul Nike või Adidas ning natuke ka dekolteed näidata. Kõlab nagu ööklubi? Noh, peaaegu, sest põhimõte on sama – riietu nii, et SINA ennast mugavalt tunned. Jalanõu olgu mugav, kerge ning jala loomulikku liikuvust soosiv – kuigi jõusaalis võib kohata ka ketsiga hantlisikutajaid, soovitan jalga panna siiski spordijalatsid. Pükste osas tasuks tähelepanu pöörata värvli mugavusele ja istuvusele – sa ei taha veeta trenni pükse üles sikutades või jälgides, et su kõht kusagilt üle ei ripu. Sama kehtib pluusi puhul – pluus olgu sellise lõikega, et sa ei peaks muretsema harjutuste kestel käte üles tõstmise või kummardamise pärast. Loomulikult aitab heale enesetundele kaasa, kui nii püksid kui pluus on materjalist, mis ei näita välja suuri higilaike. Selleks puhuks võid haarata ka pisikese rätiku kaasa.

Nüüd jõuame kõige keerulisema osa juurde – milliseid harjutusi ja masinaid ometigi valida? Selles osas ühest soovitust anda ei saa. Kõik sõltub treenitusest, eelnevast kogemusest, aga eelkõige isiklikust eelistusest. Kõige ohutum on lasta personaaltreeneril endale kava koostada, mis arvestab sinu isiklikke eesmärke ja treenitustaset. Treener näitab ka ette, milliseid masinaid ja kuidas kasutada ning nõustab õige tehnika osas. Kui aga tunned, et tahad ise minna katsetama, tee kodus ära eeltöö. Me elame toredal ajal, kus internetis on KÕIK saadaval – kuidas algaja kava endale koostada, milliste kordustega alustada ning Youtube’ist on võimalik leida lõputult videosid jõusaalimasinate kasutuse ja õige tehnika kohta. Näiteks siit leiad põhjaliku kükitehnika õpetuse. Sinu ülesandeks jääb ära otsustada, milliseid harjutusi sa teha tahad ning seejärel masinad jõusaalist üles leida. Spetsiifikasse ma (selles postituses) ei lasku, sest seda materjali on internetiavaruses piisavalt, kuid minu soovitus oleks – ära vali endale algselt liiga palju ja liiga keerulisi (kummilint ümber varba, kang õlal, hantel hambus) harjutusi ega punnita maksimaalseid raskuseid – ei ole häbiasi alustada kükke ja rinnalt surumist tühja kangiga. Samas – et trennist kasu oleks, tuleb lihast siiski koormata, seega niisama kolks ja kolks olematu vastupanuga oma jäsemeid liigutada ei ole mõistlik. Hea mõte on võtta väike vihik ja pliiats kaasa ning kirjutada oma harjutused üles – nii ei lähe plaanitud harjutused meelest, saad kava vajadusel korrigeerida ning märkida üles raskused.

Kui trennikott pakitud, kava pihus ja sammud jõusaali seatud, ei ole mured muidugi veel pühitud. Nüüd hakkab alles küsimuste sadu pihta – kus on riietusruum, millise kapi võib võtta, kus on WC, kuidas ma masinad üles leian? Rahu. Ära pelga jõusaali töötajaid ja teisi trennilisi – nad ei ole sinu vaenlased ning on tõenäoliselt abivalmid küsimustele vastama. Üldjuhul on jõusaalid üsna loogiliselt ülesehitatud ning kaine mõistusega leiab lahenduse enamikele küsimustele. Võta korra hetk ja vaata saalis ringi – kardiomasinad on ühes kohas, vabad raskused teises, kusagil on väike tühi peegliga plats soojenduste ja venituste jaoks ning ülejäänud alad koonduvad temaatiliselt – jalamasinad, kükipuurid ja kangipingd, ülakeha jne. Hakka lihtsalt kuskilt pihta.

Viimane ja vaat et kõige keerulisem probleem on enese aktsepteerimine jõusaalis. Jõusaali valguses on ebakindlused kiired tekkima. Kui üldiselt võin end täitsa heas vormis isendiks pidada, siis jõusaalis ei pääse ka mina tumedatest pilvedest – järsku märkad, kuidas teised on sinust saledamad, kurvikamad, tugevamad, vastupidavamad. Kui lasta end nendest mõtetest mõjutada, kaob igasugune trennituju pikaks ajaks. Milleks üldse pingutada? Väga oluline on ebakindlate mõtete tekkimist tähele panna ning endaga rahu teha – sina oled sina ja teised on teised ning igaüks ajab oma rida. Selleks on oluline püstitada endale eesmärgid, mida trennis saavutada tahad, ning mitte aega kulutada teiste imetlemisele. Tuleta meelde, mis on sinu motivatsiooni. Trenni tulemata jätta on väga kerge, kuid nagu Annika Laats oma artiklis välja tõi, siis loomulikult saab ka ilma, kindlasti saab, paljud saavad, mõnda aega saab. Kuni enam ei saa.

Leave a Reply